Allikad

1 puuvillane T-särk 2500 liitrit

Allikas: Unesco-IHE veehariduse instituut (2005) Puuvilla tarbimise veejalajälg.
Link: https://waterfootprint.org/media/downloads/Report18.pdf

1 paar teksaseid 8000 liitrit

Allikas: Unesco-IHE veehariduse instituut (2005) Puuvilla tarbimise veejalajälg.
Link: https://waterfootprint.org/media/downloads/Report18.pdf

1 avokaado 227 liitrit

Allikas: Unesco-IHE Veehariduse Instituut (2010) Põllukultuuride ja nendest saadud taimetoodete roheline, sinine ja hall veejalajälg
Link: https://waterfootprint.org/media/downloads/Report47-WaterFootprintCrops-Vol1.pdf

1 pudel veini 768 liitrit

1 baguette 48 liitrit

2,1 miljardit inimest peab kõndima ca. 30 minutit vee saamiseks

Allikas: MDG joogivee ja sanitaarrežiimi eesmärgi täitmine: Aastakümne linna- ja maapiirkondade väljakutse. Maailma Terviseorganisatsioon.
Link: https://www.who.int/water_sanitation_health/monitoring/jmpfinal.pdf

Iga päev sureb ohtliku joogivee tagajärjel 1000 alla 5-aastast last

Allikas: WWAP (ÜRO ülemaailmne vee hindamise programm). 2017. ÜRO maailma veearengu aruanne 2017. Heitvesi: Kasutamata ressurss. Pariis, UNESCO.
Link: https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000247153

80% kogu reoveest suunatakse keskkonda ilma nõuetekohase puhastuseta

Allikas: WWAP (ÜRO ülemaailmne vee hindamise programm). 2017. ÜRO maailma veearengu aruanne 2017. Heitvesi: Kasutamata ressurss. Pariis, UNESC
Link: https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000247153

Aastaks 2030 peaks 60% maailma rahvastikust elama linnades

Allikas: ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna elanikkonna osakond (2015). Maailma linnastumise väljavaated: 2014. aasta revisjon
Link: https://population.un.org/wup/Publications/Files/WUP2014-Report.pdf

Linnad kaotavad kuni 60% pumbatavast veest

Allikas: GWI veeandmete aruanne 2019
Link: https://www.gwiwaterdata.com/data-hub/utities

Energiakulu ruumide jahutamiseks on alates 2000. aastast peaaegu kahekordistunud

Allikas: Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) energiatõhusus 2018 - analüüs ja väljavaated aastani 2040. IEA turuaruannete seeria, kuues väljaanne
Link: https://webstore.iea.org/market-report-series-energy-efficiency-2018

Kliimamuutused põhjustavad 30% suuremat vihmasadu, põhjustades üleujutusi ja merevee sissevoolu

Allikas: WWAP (ÜRO ülemaailmne vee hindamise programm) / UN-Water. 2018. aasta. ÜRO maailma veearengu aruanne 2018: Looduspõhised lahendused veele. Pariis, UNESCO.
Link: https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000261424

844 miljonil inimesel puudub juurdepääs ohutult juhitavale veele

Allikas: Joogivee, kanalisatsiooni ja hügieeni valdkonnas tehtud edusammud: 2017. aasta uuendus ja SDG baasjooned. Genf: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja ÜRO Lastefond (UNICEF), 2017
Link: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/258617/9789241512893-eng.pdf;jsessionid=82C256C5EA630308D8CF3B79EC503432?mendence=1

80% kogu reoveest jõuab loodusesse ilma nõuetekohase puhastuseta

Linnad kaotavad kuni 60% kogu pumbatavast veest

Allikas: GWI veeandmete aruanne 2019
Link: https://www.gwiwaterdata.com/data-hub/utities

Energiakulu ruumide jahutamiseks on alates 2000. aastast peaaegu kahekordistunud

London ja México on veest tühjaks saanud

Allikas: Sinine ring: Zeropolis - suured linnad, vähe vett
Link: https://www.circleofblue.org/zeropolis/

Tänapäeval annavad tööstused 20% kogu veetarbimisest

Allikas: UNESCO (2012) ÜRO maailma veearenduse aruanne 4: vee juhtimine ebakindluse ja riski tingimustes
Link: https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000215644

Aastaks 2030 peaks 60% elanikkonnast elama linnakeskkonnas

Kokku 80% kogu reoveest jõuab loodusesse ilma seda nõuetekohaselt puhastamata

Allikas: WWAP (ÜRO ülemaailmne vee hindamise programm). 2017. ÜRO maailma veearengu aruanne 2017. Heitvesi: Kasutamata ressurss. Pariis, UNESCO
Link: https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000247153

Ülemaailmselt kaotame me keskmiselt 30% kogu pumbatavast mageveest

Allikas: Kvantifitseerides üleilmset veeprobleemi, R Liemberger ja A. Wyatt

Linnad kaotavad kuni 60% kogu pumbatavast veest

Allikas: GWI veeandmete aruanne 2019
Link: https://www.gwiwaterdata.com/data-hub/utities

México

Allikas: Sinise ring: Üleujutused ja veepuudus Soos Mehhikos
Link: https://www.circleofblue.org/2018/latin-america/floods-water-shortages-swamp-mexico-city/

Prognooside kohaselt suureneb nõudlus vee järele 2050. aastaks 70%

Allikas: Unesco maailma vee hindamise programm 2017
Link: http://www.unesco.org/new/fileadmin/MULTIMEDIA/HQ/SC/pdf/WWDR4%20Background%20Briefing%20Note_ENG.pdf

2050. aastaks on puudus 2 miljardist linnaelanikust.

Allikad: ÜRO säästva arengu eesmärk 6, UNWD aruanne 2018
Link: https://www.unwater.org/publications/world-water-development-report-2018/

Ainuüksi ülemaailmne jahutustarve on vähem kui 20 aastaga kahekordistunud

Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2018
Link: https://webstore.iea.org/market-report-series-energy-efficiency-2018

Kliimamuutused põhjustavad 30% suuremat vihmasadu, põhjustades üleujutusi ja merevee sissevoolu

Üleujutused mõjutavad umbes 250 miljonit inimest kogu maailmas ja põhjustavad aastas 40 miljardit USA dollarit

Allikas: OECD 2016 - Üleujutusriski finantsjuhtimine
Link: https://www.oecd.org/daf/fin/insurance/OERT-Financial-Management-of-Flood-Risk.pdf

Pumbad moodustavad praegu 10% kogu maailma elektritarbimisest

Allikas: Euroopa Liit - komisjoni talituste töödokument

Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni määrusele, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32 / EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega TÄIELIKU MÕJU HINDAMINE (C (2009) 5675) (SEK (2009) 1014) KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 641/2009, juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32 / EÜ, mis käsitleb ökodisaini nõudeid toodetele integreeritud näärisvabade ringluspumpade ja tihendita ringluspumpade osas

Kokku 80% kogu reoveest jõuab loodusesse ilma seda nõuetekohaselt puhastamata